04/10/2014

"Tisza kaldal"


Aleksandr Avdejenko
"Tisza kaldal"

Sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt".
Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957.
Tõlkinud Hardi Tiidus.
Illustreerinud Allex Kütt.

Minu mäletamist mööda ilmus "Tisza kaldal" esialgu mingis ajalehes (vist oli see Noorte Hääl, aga võin ka eksida) järjejutuna. Põnev oli järgmist osa oodata ja tegelased jäid niisuguse järjepanu lugemisega ülihästi meelde. Selle leheloo ja hilisema raamatuväljaande põhjal on paljud tollased noorukid oma mälestustes kirjutanud: "... tahtsin piirivalvuriks saada, sest olin läbi lugenud raamatu "Tisza kaldal"".

Raamat "Tisza kaldal" sisaldas teist jutustust ka - "Mägede kevad" -, millest mulle jäid eriti meelde verhoviinlaste trembiitad, mida nii lustimiseks kui ka hädaohust teatamiseks puhuti. "Mägede kevad" polnud lihtsalt kauni aastaaja tähis, vaid olulise piirikaitseoperatsiooni koodnimetus. Väidetavalt on neil kahel jutustusel veel kolmaski järg, "Doonau ööd", mis samuti pajatab piirivalvuritest, aga mida vist pole eesti keelde tõlgitud.

"Tisza kaldal" algas parašütistide heitmisega tundmatult lennukilt Karpaatide kohal. Sel pimedal märtsiööl olid Javori linnaosakonna töötajad eesotsas ülema major Zubaviniga valvsad. Kohe sekkus ka kindral Gromada. Detailselt kirjeldas autor otsijate tegevust ja plaane. Parašütistid lihtsalt pidid vahele jääma. Piiriga oli kõik selge, see oli kindel nii paberil kui maapinnal, isegi võsa vahel polnud kogemata üle piiri koperdamist karta. Kes tuli, kas taevast või maad mööd, tuli meelega.

Piiririkkuja Clark oli "inimene salajase eluga. Alandlik ja kuulekas, vihkas ta südames oma karjääritegevaid ülemusi, noid memmepoegi, kes kunagi ei riskinud eluga. Kadedusest tingitud vihkamine ei takistanud teda aga põrmugi kannuseid teenimast, karjääri tegemast. Karjääri teha oli ta aga otsustanud iga hinna eest. Ta ei jää peatuma poolel teel, olgu oht nii suur kui tahes. Ja mis olekski elu ilma varanduseta, ilma kõrge seisundita.

Clark teadis kindlasti, et ta ei pääse  kunagi üles mööda karjääritreppi, kui ta ei ületa seda kolmandat või neljandat, igal juhul otsustavat astet - Karpaate. Ta ei näe koloneli ega isegi majori paguneid, kui ta selle ülesandega toime ei tule. Ei, ta teeb kõik. Ta avab endale tee Pentagoni kõige tähtsamatesse ja salajasematesse kabinettidesse..."

Oleks lausa kuritegu "Tisza kaldal" ja "Mägede kevad" sisu  poolest üksipulgi lahti kirjutada, parem on jätta nende põnevust praegustele lugejatelegi avastamiseks.

Kuigi mitte kirjanduslikud meistriteosed, on need seiklusjuttudena üliköitvad ja haakuvad ju omamoodi ka praeguste sündmustega Ukrainas ja seoses Eston Kohveri juhtumiga Eesti piirilgi.


Eesti keelde tõlgitud "Tisza kaldal" sai ruttu, juba järgmisel aastal ka kuuldemänguks, milles osalesid Voldemar Panso, Aksel Orav, Ruut Tarmo, Arvo Kruusement, Rein Aren jpt nii lavalaudadelt kui raadiohäältena tuntud suurepärased näitlejad. Režissöör oli Kaarel Toom.

Kuuldemäng "Tisza kaldal" (Eesti Raadio, 1958):
https://arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldemang-tisza-kaldal

* Aleksandr Avdejenko (8. /21/ aug 1908 - juuni 1996) oli vene nõukogude ajakirjanik ja kirjanik. Ta sündis Donetski oblastis Ukrainas kaevuri perekonnas, töötas Donbassi kaevandustes ja Magnitogorski ehitusel, kuni 1933. aastal debüteeris n-ö suures kirjanduses romaaniga "Ma armastan", mis sai väga populaarseks. Õppis Moskva kirjandusinstituudis, töötas Pravda toimetuses, 1940. a tehti tema stsenaariumi järgi film "Elu seadus", mis aga sai karmi kriitika osaliseks - Avdejenko visati välja komparteist ja kirjanike liidust (kuhu ta pärast sõda küll ennistati). 1941. a sai temast rindemees, seejärel sõjakorrespondent. Kirjutas üle 40 raamatu, mis kriitikute sõnul pole ulatunud üle keskpärasuse.

Александр Авдеенко "Над Тиссой" (1954), "Горная весна" (1955).

No comments:

Post a Comment