"Kõnelus gloobusega"
Ukraina kaasaegset luulet
"Loomingu" Raamatukogu nr 4(428). 1966.
Kirjastus Perioodika. Tallinn.
Valinud ja tõlkinud Harald Rajamets.
Sisaldab aastail 1960-1965 ilmunud ukraina luulet rohkem kui 30 luuletajalt. Koostaja ütleb selle luulevihiku saateks, et "pakutav valimik ei ole lähedalt sugulane neile "akadeemilistele " antoloogiatele, mille saamislugu on vist üldjoontes niisugune, et enne määratakse kindlaks autorid ja valitakse välja luuletused... /- - -/ Selles mõttes on käesoleval juhul tegu metsikuvõitu peenraga meie tõlkeluule iluaias. /- - -/ Ukraina ilukirjandusele üldse, mitte üksnes proosale, on rahvusliku joonena omane teatav romantilisus, selles elavad, võiks ehk ütelda, õige tajutavat elu revolutsioonilise romantismi traditsioonid. Ent ma ei taha ka salata, et see on mulle sümpaatne."
Olen mõned luuletused selle valimiku esmalugemisel märkinud endale rohkem meeldinutena, neist mõnedest paar panen nüüd siiagi.
PEAN
Dmõtrõ Pavlõtško
Ma raamatuid lugema pean,
et pimedaks ei jääks silmad,
ma juttu ajama pean,
et tusast ei jääks ma tummaks,
ma laule kuulama pean,
et mind ei kurdistaks vaikus,
ma palavalt armuma pean,
et rõõm minu juurde tuleks,
ma sõpra nägema pean,
et päev mulle oleks helgem,
ma luuletamagi pean,
et süda rinnas ei lõhkeks,
ma virgalt töötama pean,
et leiva ees poleks häbi,
ma keskööl surema pean,
et hommikul ärgata taas!
et pimedaks ei jääks silmad,
ma juttu ajama pean,
et tusast ei jääks ma tummaks,
ma laule kuulama pean,
et mind ei kurdistaks vaikus,
ma palavalt armuma pean,
et rõõm minu juurde tuleks,
ma sõpra nägema pean,
et päev mulle oleks helgem,
ma luuletamagi pean,
et süda rinnas ei lõhkeks,
ma virgalt töötama pean,
et leiva ees poleks häbi,
ma keskööl surema pean,
et hommikul ärgata taas!
/Almanahhist "Den poezii" 1963/
* * *
Borõss Oliinik
Kõik on teada ju: pärast õnne on tusk,
pärast algust on lõpp ju poeemil...
Planeet aga jätkab tiirutust
ammu sissetöötatud skeemil.
On ju Sünd ja Surm - kumbki piiritulp,
nende vahel on elu ise:
ikka langus ja tõus kombineeritult,
lahusolekus, kohtumised...
Aina kordustest elame. Kordame
vahel isegi poosis ja toonis
mõnda teist, ja suletud ring on me tee
lassotaoline liikumisjoonis.
Vahel kõrgeimaks unelmaks - juhtub ka nii -
on teha, mis keegi on teinud...
Mina tahaksin nagu Saint-Exupéry
lihtsalt naasmata jääda lennult.
Nii et valusas ootuses kõrtena
naised väriseks Dnepri kaldal
ja ahastav aerodroom laotaks ka
pihud halja laotuse alla,
nii et telegraaf just nagu katel keeks,
teletaip ahmiks märke maailmast
ja planeedi karm kurbus pisaraveeks
kondenseeruks lokaatori silmas.
...Ja kui keegi siis küsib, et kuhu ta sai
või mis tööle ta nüüd on läinud, -
et mu sõber siis lihtsalt vastaks vaid:
"Ta ei ole veel... tagasi lennult."
pärast algust on lõpp ju poeemil...
Planeet aga jätkab tiirutust
ammu sissetöötatud skeemil.
On ju Sünd ja Surm - kumbki piiritulp,
nende vahel on elu ise:
ikka langus ja tõus kombineeritult,
lahusolekus, kohtumised...
Aina kordustest elame. Kordame
vahel isegi poosis ja toonis
mõnda teist, ja suletud ring on me tee
lassotaoline liikumisjoonis.
Vahel kõrgeimaks unelmaks - juhtub ka nii -
on teha, mis keegi on teinud...
Mina tahaksin nagu Saint-Exupéry
lihtsalt naasmata jääda lennult.
Nii et valusas ootuses kõrtena
naised väriseks Dnepri kaldal
ja ahastav aerodroom laotaks ka
pihud halja laotuse alla,
nii et telegraaf just nagu katel keeks,
teletaip ahmiks märke maailmast
ja planeedi karm kurbus pisaraveeks
kondenseeruks lokaatori silmas.
...Ja kui keegi siis küsib, et kuhu ta sai
või mis tööle ta nüüd on läinud, -
et mu sõber siis lihtsalt vastaks vaid:
"Ta ei ole veel... tagasi lennult."
/"Literaturna Ukraina" 1964. 75/
"Разговор с глобусом". Стихи украинских поэтов. Перевод с украинского.
No comments:
Post a Comment