17/01/2014

"Valitud valmid"


Ivan Krõlov
"Valitud valmid"

Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1952.
Tõlkinud Mart Raud, Jaan Kärner, Johannes Semper jt.
Illustreerinud A. Laptev.

Krõlovi valmid olid minu lapsepõlves igale koolijütsile teada, mõnda pidi koolitundides lausa peast lugema, teised jälle tulid ette igapäevaseski kõnepruugis. No kes ei teaks siis luige, haugi ja vähi erinevatesse pooltesse sikutamist üksmeele asemel või kavala jutuga hunti tallekesega kohtumas või Moskat, kes elevanti haukus või rohutirtsu ja sipelgat või siga tamme all või prillidega pärdikut...

Praegused lapsed vist Krõlovi koolis ei õpi, vaid, kui nad üldse valme loevad, siis juhitakse nad kohemaid Aisopose ja Jean de la Fontaine'i loomingu juurde. Krõlovi kohta väidetakse sageli, et ta kirjutas neilt kahelt üldtuntud valmimeistrilt maha ja ta tõepoolest on nende süžeesid kasutanud oma mitmetes valmides. Aga tema rohkete valmide hulgas on ka algupäraseid.

Tema loomingu väärtus peitus selles, et ta kirjutas hästi päevakajaliselt ja rahvalikult. "Kui Napoleoni väed tungisid Venemaale ja vene rahvas üksmeelselt tõusis üles oma kodumaa kaitseks, siis oli Krõlovi talent koos oma rahvaga võitlemas vaenlaste vastu. Terava relvana juhtis ta oma satiiri pisted ahne sissetungija vastu, aga ka nende oma kaasmaalaste vastu, tsaar kaasa arvatud, kes aru ei saanud Kutuzovi geniaalsest, kaugelenägevast strateegiast ja kaldusid ägetsemisse või pessimismi, või kes kodumaa raskustes mõtlesid ainult oma isiklikele huvidele." (Mart Raua ülevaade I. Krõlovi elust ja loomingust, mis valimiku 1952. a köites omamoodi ka Teise maailmasõja järgset ajastut iseloomustav on, sisaldades palju vihjeid Leninile ja Stalinile. Aga see selleks.)

Seekord panen siia ühe Krõlovi valmi, aga tulevikus veel mõne.

KONN JA HÄRG

Konn nägi härga aasa peal
ja mõtles kadeduses seal:
"Kas mina vist ei saa
niisama suureks ka
kui Härg!"
Ta kohe silmad punni a'as,
end puhus täis ja pungitas,
et pea märg!
Siis teise konnaga ta hakkab rääkima:
"Noh, kallis Krooksuja,
kui kaugel on mu järg,
kas olen suur kui Härg?"
"Veel kaugel, ähkija!" -
Konn jälle puhuma:
"Noh nüüd? Noh, kuidas on?"
"Mis ikka - Konn mis Konn!"
Ei siiski jäta jonni ta,
vaid hakkab veelgi ähkima.
Ta kõigest hingest püüab
ja hüüab:
"No nüüd, no vaata ometi,
kas paisusin ma pisutki!"
"Ei mitte sugu."
"Kas pole lugu!"
Et konnal oli kade meel,
siis ähkis, puhkis kaua veel,
ning viimaks suure valu sees
läks lõhki, kärvas kange mees.

(Tõlkinud T. Kuusik)

* Ivan Krõlov (13. veebruar 1769 - 21. november 1844) oli vene kirjanik. Tema esmateoseks võib pidada 13aastaselt kirjutatud operetilaadilist lavatükki "Kohvimasin", mille eest ta sai tasuks 60 kuldrubla väärtuses prantsuse pseudoklassikute raamatuid. Lisaks näidendeile ja ajakirjatekstidele on Krõlov kirjutanud üle 200 valmi. Need ilmusid 1809–1843 9 raamatuna. Tolle aja kohta paljundati valme hiiglaslikes tiraažides. Kuulsast Krõlovist sai Venemaal akadeemik.

Huvitav fakt: Ivan Krõlov teenis Liivi-, Eesti- ja Kuramaa sõjaväekuberneri Sergei Golitsõni juures sekretärina ja elas Riias, kuid külastas Tallinna 1802. ja 1824. a.

Иван Крылов "Басни".

No comments:

Post a Comment