24/09/2013

"Kuidas toimid sina?"


Holger Pukk
"Kuidas toimid sina?"

Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959.
Illustreerinud Edgar Valter.

Holger Puki "Kuidas toimid sina?" ilmus hulk aastaid enne, kui valmis Iina Aasamaa kõigile tuntud ja väga populaarne "Käitumisest" (1965). Nii kujuneski minu põlvkonna üheks esimeseks käitumisõpikuks Puki raamat. Lastepärane, taktitundeline, üle paisutamata, survet avaldamata. Ja kui Aasamaa raamat tuli, olid meile juba Puki omast paljud head kombed külge jäänud - nii me tõesti toimisime ja nii oli meid lisaks raamatutarkusele ka kodus ning koolis õpetatud.

"Kuidas toimid sina?" pildid joonistas Edgar Valter, kes siis veel polnud vanameistri staatuses.  Valli ja Volli on nendel illustratsioonidel nagu tavalised koolilapsed tollal olidki, aga ometigi väga omanäolised.

Sissejuhatusest: 
"Miks käituvad paljud meie lapsed inetult? Võib-olla nad ei tea, mis sobib ja mis mitte? On kuulnud, aga unustanud?"
Nii võiks ka täna küsida...

"Ja ma otsustasin kirjutada selle väikese käsiraamatu. Seda vahetevahel lehitsedes saate meelde tuletada käitumisreegleid, mis kipuvad ununema.
Et teil oleks raamatukest mõnusam lugeda, siis püüdsin kõik vajaliku edasi anda õe ja venna kahe päeva toimetusi kirjeldades.
Loodan, et sellest raamatust on teile natu-natuke kasu, nagu ütleb üks väike tüdruk, kes elab meie majas!"


Millest siis need kaks päeva koosnesid? "Päev algab", "Koolis", "Koduteel", "Lõuna paiku kodus", "Õhtupoolikul", "Teatris ja kohvikus", "Sünnipäeval" - kõik näpunäideterohked ja huvitavad peatükid. Kõik nagu elus ja seepärast iga näpunäide järelproovitav ja katsetamist ootav. Hommikvõimlemise harjutused, lauakombed, õpinurga sisustus, lugemispäeviku pidamine, sünnipäevakingituse valik, teretamine... segamini tõsist ja naljakat igapäevaelust. Seda kõike nii, nagu kogu aeg peabki olema, ainult raamatu lõpulausetes tuletas kirjanik ajastutundlikult meelde nõukogude inimesi, keda peab kaunistama igas suhtes kultuurne käitumine. Aga keda ei peaks?

"Tänapäeval püüame ikka lihtsuse ja otstarbekuse poole. Voodil olgu lihtne kate. See võib näiteks kirjust sitsist olla. Ka padjad võib sellega üle tõmmata, et nad päeva jooksul ei tolmuks. Aga patjadel nurki sisse lüüa ja pitslinakestega katta pole sugugi tarvis. See on iganenud komme, nagu nikerdatud riiulid, maalitud seinavaibad ja paberist lilledki. Tead ju küll, missugust mööblit isa nüüd töökojas teeb: lihtsat, kerget, heledat." 
- - -
""Volli, mis kella sina lööd? Ja kus su küünarnukk on?"
Volli nagu ärkas. Imelik jah, kuidas see küünarnukk lauale ronis! Ometi teab Volli väga hästi, et käed tohivad söömise ajal lauale toetuda ainult randme juurest. Aga see käsi, mis lusikat kohvitassis liigutab, ei tohi üldsegi lauaserva puudutada. Ja lusikas käis tal suhkru sulatamise ajal tõesti vastu tassi serva nagu kellatila, iga kill-kõll, kill-kõll."

- - -
"Hea oli istuda sedaviisi: selg sirge ja jalad laua all teineteise kõrval. Nii nagu ta ei sallinud lõtva tere-kätt, niisamuti ei sallinud ta ka "vedelat" istumist. Tihti sai pinginaaber Kalju ta käest küünarnukiga mükse. Kalju armastas lauale kägarasse vajuda ja pead käte vahel hoida, nagu ähvardaks see muidu maha kukkuda."
- - -
"Volli paneb oma palitu ja mütsi pingi otsale ning aitab Vallile mantli selga. Valli pöördub ümber ja ütleb aitäh ning teeb ka niksu, kuigi seda võib-olla poleks vajagi olnud. Üks käitumise kirjutamata seadus ütleb siiski nõndaviisi, et natuke rohkem viisakust ei tee kunagi halba!"

No comments:

Post a Comment