26/07/2013

"Vanake Hottabõtš"


L. Lagin
"Vanake Hottabõtš"

Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1953.
Tõlkinud E. Hange.
Illustreerinud G. Valk.

12-aastane pioneer Volka Kostõlkov leidis sukeldudes vana-aja õlikannu. Kui ta selle avas, "täitis kibe must suits kogu toa ja midagi tugevajõulise kõlatu plahvatuse taolist virutas Volka üles lakke, kuhu ta jäi püksipidi rippuma sellesama konksu külge, kuhu kavatseti vanaema lühter üles seada." /- - -/

""Atsih!" aevastas tundmatu vanamees kõrvulukustavalt ja langes silmili maha. "Tervitan sind, oo kaunis ja tark nooruk!"

Vanake Hottabõtš oli saabunud. Laste südametesse ja raamaturiiulitele.

Ta "abistab" Volkat geograafiaeksamil - muidugi oma vana-aja teadmiste ja sujuva ilukõnega, peab kinoekraanil nähtud vedurit džinnide hirmsaks kuningaks Džirdžiseks, sunnib ilmsüütut ettekandjat põlvili laskuma, müüb Volka sõbra Indiasse orjaks - ja need on vaid murdosake tohututest sekeldustest, mida ta Volkale oma heasoovliku, kuid aja ja oludega sobimatu käitumisega põhjustab. Nalja kui palju! Põnevust ka!

"Ma katsusin kujutleda, mis juhtuks, kui džinni päästaks vangistusest - vasknõust - kõige harilikum nõukogude poiss, niisugune, nagu neid meie õnnelikus sotsialistlikus riigis on miljoneid," kirjutas Lazar Lagin oma lastele mõeldud ulmeraamatu sissejuhatuses. Raamatut ennast nimetas ta "jutustus-muinasjutuks".

Autori fantaasialend oli kaasahaarav ja köitev. Lendava vaiba kirjeldamine on tema jaoks käkitegu, peaaegu sama lihtne, nagu Hottabõtši jaoks sellega lendamine. Aga kõiksuguseid tehnikavidinaid ja masinaid Hottabõtš pelgab ja reageerib neile, pehmelt öeldes,  ebaadekvaatselt. Päris vahva oleks teda näha tegutsemas praeguses maailmas, kus tal näiteks arvutiga tuleks tutvust teha.

Ta pakub pioneerile marmorlosse, tohutut basseini kuldkalakestega, kaamelikaravani üüratute rikkustega... ja on vägagi solvunud, kui Volka neid endale ei taha. Võib-olla sööb üks Hottabõtši kaamel "praegugi kuskil linna ümbruses rohtu. Teda on väga kerge ära tunda, kui ta peaks teile silma alla sattuma: tema päitsed on üleni briljantide ja smaragdidega üle külvatud."

Volka selgitab Hottabõtšile nõukogude sotsialistlikku elulaadi, viib teda tsirkusesse, söödab jäätistega, millest vanamees saab ränga palaviku...Ka kokkupõrge New Yorgi turistist ärimehe Harry Wandendullesega ei jää tulemata...

Hottabõtši raamat oli lastele samasuur lemmik, nagu täiskasvanute jaoks Ilfi ja Petrovi "Kaksteist tooli", ainult kui Ostap Bender rõõmsal meelel oma kelmitegusid tegi, siis Volka, vastupidi, nägi suurt vaeva, et Hottabõtši kunsttükke mingilgi moel tasakaalustada. Enamasti lõppesid tema püüdlused krahhiga, isegi jalgpalliväljakul, kus Hottabõtši sekkumise tõttu oli "jalgpalli ajaloos ainulaadne võistlus, kus entusiastil oli võimalus võistluse käigule mõju avaldada. Nagu näete, ei toonud see midagi head."

Ehk küll "Vanake Hottabõtš" praegusele lugejale võib sotsialistliku ja ehk naiivsevõitu propagandana tunduda, ei saa tema põnevust alahinnata. ja lõpus on Hottabõtšist lausa kahju, kui Põhja- mereteede Peavalitsus ei taha teda Arktikasse radistiks võtta, sest "vastates küsimusele oma tegevusest enne 1917. aastat, kirjutab ta tõetruult: "Elukutseline džinn". Küsimusele vanusest - "3732 aastat ja 5 kuud". Küsimusele perekonnaseisust vastab Hottabõts lihtsameelselt: "Orb. vallaline. Mul on vend nimega Omar Jussuf, kes elas kuni möödunud aasta juulikuuni Põhja-Jäämere põhjas vasknõu sees, praegu aga töötab Maa kaaslasena""...

* Lazar Lagin (21. nov /4.dets/ 1903 - 16. juuni 1979) oli juudi päritolu vene nõukogude kirjanik, satiirik ja luuletaja, kelle kirjanikunimi L. Lagin tulenes tema kodanikunimest Lazar Ginzburg. Ta on kirjutanud ulmet ja lasteraamatuid.

1938. a üleliidulises ajakirjas "Pioner" ilmunud jutustus-muinasjutt "Vanake Hottabõtš" avaldati raamatuna 1940. a. Seejärel tegi autor seda palju ümber ja uus redaktsioon ilmus 1955. a, saades aluseks ka stuudios Lenfilm 1956. a Gennadi Kazanski lavastatud samanimelisele filmile. Nii teises väljaandes kui ka filmis pole paljusid tegelasi (Wandendulles, Omar Jussuf jt) ning seiklusi, mis olid algvariandis.

Väidetavalt olevat autor raamatusse Hottabõtši loitsudesse ja tegelaste nimedesse peitnud palju juutide jaoks olulisi sõnu ja sümboleid. Seda olevat neid teadvatele lugejatele märgata siis eelkõige venekeelses esimeses väljaandes.  

Huvitav fakt on seegi, et just tänu Laginile avastas maailm vennad Strugatskid. Nende esimese raamatu "Purpurpunaste pilvede maa" käsikiri oli lastekirjanduse kirjastuses Detgiz tunnistatud kõlbmatuks, kuid Lagin sõna otseses mõttes päästis selle prügikastist.

* G. Valk - Genrihh Valk (31. mai 1918 - 1998) oli rahvuselt eestlane, tema isanimi oli Oskar (ja eesnimi seega võib ehk olla tõlgendatud Heinrichina). Tema isa töötas raudteel ja represseeriti 1937. a. Genrihh Valk on sündinud Tveri kubermangus. Pärast keskkooli lõppu 1936. a tahtis õppida arstiks, kuid jättis meditsiiniõpingud pooleli. Kujunes plakatikunstnikuks, illustraatoriks ja karikaturistiks.

1938. a alustas tööd üleliidulises väga populaarses satiiri- ja huumoriajakirjas "Krokodil", mille raudvaraks ta kujunes. On illustreerinud üle 100 raamatu. Eriti tuntuks said tema illustratsioonid Hottabõtši ja Totu (Neznaika) lugudele.
Pildil on tema autoportree 1968. a Krokodillist.

Лазарь Лагин "Старик Хоттабыч" (1938).

1 comment:

  1. No nõukogude propaganda see küll pole.
    Edukat ridade vahelt lugemist.

    ReplyDelete